Suurbritannias teenis üks ettevõte patentide ja kaubamärkide registreerimise eest valearveid esitades poolteist miljonit eurot.
- Äripäevale esitatud petuarve Foto: Äripäev
Asi jõudis välja lausa Suurbritannia kohtusse. Novembri keskel tegi kohus ka otsuse, kus nõutakse petuarveid esitanud firmadelt välja suuri summasid.
Skeem oli lihtne. Ühte ja sama skeemi kasutasid mitmed ettevõtted, mistõttu saab seda nimetada lausa organiseeritud kuritegevuseks. Firma nimega IPAL, jättes endast mulje kui ametiasutusest (IPO ehk Intellectual Property Office on Briti intellektuaalse omandi küsimustega tegelev büroo - toim), kirjutas patentide või kaubamärkide omanikele ja tuletas neile meelde patentide või kaubamärkide uuendamise vajadust, nõudes selle eest tasu.
Tasud kuni kuus korda suuremad
Tasud olid kuni kuus korda suuremad ametlikest tasudest, ulatudes lausa tuhandetesse naelsterlingutesse. 946 esitatud petuarvest maksti ära 832. Ülejäänud ei läinud õnge sellepärast, sest nad oli jõudnud juba ise patenti või kaubamärki uuendada. Mingis osas IPAL isegi uuendas õigusi või vähemalt üritas, seisis kohtuotsuses. Sellise äriga teenis IPAL 1,1 mln naela ehk 1,5 mln eurot.
Nimetatud kohtuotsus on AAA Patendibüroo patendivoliniku Almar Sehveri sõnul oluline, kuna see kinnitab, et selliste kirjadega suudetakse inimesi ära petta ja nad kannavad ilma igasuguse vajaduseta raha kirja saatja pangakontole. Summad, mida seal küsitakse, on kordades suuremad kui igasugused ametlikud või professionaalsed tasud, mis kaubamärgi, disaini või patendi registreerimisel tuleb tegelikult tasuda. „See kohtuotsus näitab, kui kasumlik see äri on,“ toonitas Sehver.
Petuarvete esitajad püüavad jätta asjast võimalikult ametliku mulje ja vähemalt ühel juhul võeti Sehveri sõnul kasutusele logo, mis meenutas Suurbritannia patendiameti logo. See oli ka ilmselt põhjus, miks asi kohtusse jõudis. Eesti patendiameti logoga sarnaseid logosid ei ole Sehver veel näinud. Liiga pisikene patendiamet, tõdes ta. ELi sümboolikat seevastu on jäljendatud.
„See on organiseeritud kuritegevuse küsimus,“ leidis Sehver. „Neid inimesi ei suudeta ilmselt leida ega tuvastada, kuhu need rahad liikunud on.“ Kümne viimase aasta jooksul on Sehver enda sõnul näinud igasuguseid petuskeeme erinevatest riikidest, kaubamärgid ei ole ainuke valdkond.
Sihikul kaubamärgi registreerijad
Kuna avalikes registrites on palju avalikku informatsiooni, siis on Sehveri sõnul ka lihtne sihtrüma määratleda. Ta tõi näite. Kui inimene on esitanud kaubamärgi registreerimistaotluse, siis on teda palju lihtsam lõksu meelitada, sest inimene teab, et mingi menetlus on käimas, ja loodetakse, et ilma süvenemata lähevadki arved maksmisele. "Mida suurem ettevõte, mida automatiseeritum arvete haldamine on, seda lihtsam on pettuse lõksu langeda," ütles patendivolinik.
Ülalnimetatud kohtuotsuse kohaselt nõuti petuarveid esitanud firmadelt välja maksimaalselt 500 000 Inglise naela. See oli summa, mis ulatuses oli kohus pädev otsust langetama. „Kas need ka kuskilt kätte saadakse, see on juba teine teema,“ oli Sehver kõhklev.
„Kõik, kes Eestis kaubamärgi taotluse esitavad, on neid arveid saanud,“ märkis Sehver, avaldades lootust, et keegi neid arveid maksnud ei ole.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.